Mis on siseõhu saastatus?

Siseõhu saastatus on siseõhu saastumine, mille põhjustavad saasteained ja allikad nagu süsinikmonooksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid, radoon, hallitus ja osoon. Kuigi välisõhu saastatus on köitnud miljonite inimeste tähelepanu, võib kõige halvem õhukvaliteet, mida te iga päev kogete, pärineda teie kodudest.

—

Mis on siseõhu saastatus?

Meid ümbritseb suhteliselt tundmatu reostus. Kuigi reostus üldiselt on keskkonna ja tervise seisukohast kindlasti oluline aspekt, näiteks vesi või müra, ei tea paljud meist, et siseõhu saastatus on aastate jooksul põhjustanud mitmeid terviseriske nii lastel kui ka täiskasvanutel. Tegelikult liigitab USA Keskkonnakaitseagentuur (EPA) selle ...üks viiest suurimast keskkonnaohust.

Me veedame umbes 90% oma ajast siseruumides ja on tõestatud fakt, et ka siseõhu heitgaasid saastavad õhku. Need siseõhu heitgaasid võivad olla looduslikud või inimtekkelised; need pärinevad hingatavast õhust siseõhu ringlusse ja teatud määral ka mööbliesemetest. Need heitgaasid põhjustavad siseõhu saastumist.

Siseõhu saastatus on siseõhu saastumine (või reostumine), mille põhjustavad saasteained ja allikad nagu süsinikmonooksiid, tahked osakesed (PM2.5), lenduvad orgaanilised ühendid (VOC-d), radoon, hallitus ja osoon.

Igal aastalSiseõhu saastatuse tõttu registreeritakse maailmas peaaegu neli miljonit enneaegset surmajuhtumitja paljud teised kannatavad sellega seotud haiguste, näiteks astma, südamehaiguste ja vähi all. Kodumajapidamiste õhusaaste, mis on põhjustatud ebapuhaste kütuste põletamisest ja tahkekütuse ahjudest, eraldab ohtlikke saasteaineid nagu lämmastikoksiidid, süsinikmonooksiid ja tahked osakesed. Selle teeb veelgi murettekitavamaks asjaolu, et siseruumides tekitatud õhusaastevõib igal aastal kaasa aidata peaaegu 500 000 enneaegsele surmajuhtumile, mis on tingitud õhusaastest.

Siseõhu saastatus on sügavalt seotud ka ebavõrdsuse ja vaesusega. Tervislikku keskkonda peetakse oluliseks teguriks.rahva põhiseaduslik õigusSellest hoolimata elab umbes kolm miljardit inimest maailma vaeseimates riikides, näiteks Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Aasias, kes kasutavad ebapuhtaid kütuseallikaid. Lisaks kujutavad siseruumides kasutatavad tehnoloogiad ja kütused endast juba tõsist ohtu. Vigastused, nagu põletused ja petrooleumi allaneelamine, on kõik seotud kodumajapidamistes valgustuseks, toiduvalmistamiseks ja muudeks sarnasteks eesmärkideks kasutatava energiaga.

Selle varjatud reostuse puhul on olemas ka ebaproportsionaalsus. On teada, et naised ja tüdrukud on kõige enam mõjutatud, kuna nad veedavad rohkem aega siseruumides.Maailma Terviseorganisatsiooni 2016. aastal läbi viidud analüüsTüdrukud leibkondades, mis sõltuvad ebapuhastest kütustest, kaotavad igal nädalal umbes 20 tundi puid või vett korjates; see tähendab, et nad on ebasoodsamas olukorras nii võrreldes leibkondadega, kellel on juurdepääs puhastele kütustele, kui ka võrreldes meessoost kolleegidega.

Kuidas on siis siseõhu saastatus seotud kliimamuutustega?

Must süsinik (tuntud ka kui tahm) ja metaan – kasvuhoonegaas, mis on tugevama mõjuga kui süsinikdioksiid –, mida kodumajapidamiste ebaefektiivne põlemine tekitab, on võimsad saasteained, mis aitavad kaasa kliimamuutustele. Kodumajapidamises kasutatavad toiduvalmistamis- ja kütteseadmed moodustavad suurima musta süsiniku allika, mis hõlmab peamiselt kivisöebrikettide, puupliidide ja traditsiooniliste köögiseadmete kasutamist. Lisaks on mustal süsinikul tugevam soojendav mõju kui süsinikdioksiidil; umbes 460–1500 korda tugevam kui süsinikdioksiid massiühiku kohta.

Kliimamuutused võivad omakorda mõjutada ka siseruumides hingatavat õhku. Tõusev süsinikdioksiidi tase ja temperatuuri tõus võivad vallandada välistingimustes allergeenide kontsentratsiooni, mis võib imbuda siseruumidesse. Viimaste aastakümnete äärmuslikud ilmastikunähtused on samuti halvendanud siseõhu kvaliteeti, suurendades niiskust, mille tulemuseks on tolmu, hallituse ja bakterite hulga suurenemine.

Siseõhu saastatuse dilemma viib meid siseõhu kvaliteedini. Siseõhu kvaliteet (IAQ) viitab õhukvaliteedile hoonetes ja ehitistes ning nende ümbruses ning on seotud hooneelanike tervise, mugavuse ja heaoluga. Kokkuvõttes määrab siseõhu kvaliteedi siseõhu saaste. Seetõttu tähendab IAQ käsitlemine ja parandamine siseõhu saasteallikate kõrvaldamist.

Teile võib meeldida ka:15 maailma kõige saastatumat linna

Siseõhu saastamise vähendamise viisid

Alustuseks on kodumajapidamiste reostus midagi, mida saab oluliselt piirata. Kuna me kõik teeme kodus süüa, võib puhtamate kütuste, näiteks biogaasi, etanooli ja muude taastuvate energiaallikate kasutamine meid kindlasti sammu edasi viia. Lisaks oleks selle eeliseks metsade seisundi halvenemise ja elupaikade kadumise vähenemine – biomassi ja muude puiduallikate asendamine –, mis aitab lahendada ka pakilist globaalse kliimamuutuse probleemi.

LäbiKliima ja puhta õhu koalitsioonon ka ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) astunud samme, et seada prioriteediks puhtamate energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võivad parandada õhukvaliteeti, vähendada õhusaasteaineid ning tuua esile sama tegevuse keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku kasu olulisust. See valitsuste, organisatsioonide, teadusasutuste, ettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vabatahtlik partnerlus sai alguse algatustest, mis loodi õhukvaliteedi probleemide lahendamiseks ja maakera kaitsmiseks lühiajaliste kliimasaasteainete (SLCP) vähendamise kaudu.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) tõstab teadlikkust kodumajapidamiste õhusaastest ka riiklikul ja piirkondlikul tasandil seminaride ja otsekonsultatsioonide kaudu. Nad on loonudPuhaste majapidamiste energialahenduste tööriistakomplekt (CHEST), teabe- ja ressursside hoidla, mille abil saab tuvastada kodumajapidamiste energialahenduste ja rahvatervise küsimustega tegelevaid sidusrühmi, et kavandada, rakendada ja jälgida kodumajapidamiste energiatarbimisega seotud protsesse.

Individuaalsel tasandil on olemas viise, kuidas tagada oma kodudes puhtam õhk. On kindel, et teadlikkus on võtmetähtsusega. Paljud meist peaksid õppima ja mõistma oma kodude reostuse allikat, olgu see siis tint, printerid, vaibad, mööbel, köögiseadmed jne.

Jälgige, milliseid õhuvärskendajaid te kodus kasutate. Kuigi paljud meist püüavad oma kodusid lõhnavaba ja hubase õhuvärskendajana hoida, võivad mõned neist olla saasteallikaks. Täpsemalt öeldes vähendage limoneeni sisaldavate õhuvärskendajate kasutamist;see võib olla lenduvate orgaaniliste ühendite allikasVentilatsioon on äärmiselt oluline. Alustuseks on lihtne avada aknaid teatud aja jooksul, kasutades sertifitseeritud ja tõhusaid õhufiltreid ning väljatõmbeventilaatoreid. Kaaluge õhukvaliteedi hindamist, eriti kontorites ja suurtes elamurajoonides, et mõista siseõhu kvaliteeti mõjutavaid erinevaid parameetreid. Samuti aitab niiskuse ja hallituse teket vältida torude ja aknaraamide regulaarne kontrollimine pärast paduvihma. See tähendab ka õhuniiskuse taseme hoidmist 30–50% vahemikus kohtades, kus niiskus võib koguneda.

Siseõhu kvaliteet ja saaste on kaks mõistet, mida on ja kiputakse eirama. Kuid õige mõtteviisi ja tervisliku eluviisiga saame alati muutustega kohaneda, isegi oma kodudes. See võib viia puhtama õhu ja hingava keskkonnani nii meile endale kui ka lastele ning omakorda turvalisema eluni.

Allikas: earth.org.